Silja Vaherilt olin varasemalt lugenud "Kurjuse
kannul", mis suutis mind mitmeski mõttes positiivselt üllatada ja nii sai
võetud nüüd suurte ootustega käsile ka tema teine krimiromaan "Süütute
veri". Ka selles ei pidanud pettuma. Lugu räägib viiest õest, kellest üks
leitakse mõrvatuna ning peagi näib, et ohus on nad kõik. Põnevust ja pinget
jätkub kuni lõpuni. Mõrvari arvasin ära küll mõned leheküljed enne tema
tegelikku ilmsikssaamist, kuid see ei seganud lugemiselamust, ei tundunud liiga
vara.
Mulle meeldib Vaheri puhul, et tema romaanid on küllalt
lühikesed, samas hästi ladusalt, põnevalt ja loetavalt kirjutatud, mõnusad
paari-õhtu-lugemised. Kui "Kurjuse kannul" üllatas mind kohati oma
ootamatu jõhkrusega, siis selle teose puhul midagi väga võigast ette ei tulnud,
kuid kõheda tunde jättis lugu siiski. Loen kindlasti ka edaspidi huviga selle
autori teoseid.
Autor: Silja
Vaher
Lehekülgi: 98
lk
Kirjastus ja aasta: Hea
Tegu, 2016
Lemmiktsitaat/lõik
raamatust: "Kurjus on nagu bumerang, mis viskajale endale kaarega tagasi
tuleb. Südameheadus aga paneb kõige pilvisema päeva särama nii, et sellest
saavad osa kõik lähedalseisvad inimesed."
No comments:
Post a Comment