Thursday, March 30, 2017

Maria Lepmaa "Saladuse jõud" ja "Saladus sinu sees"

Siin on taas tegemist sarjaga või täpsemalt seisab "Saladus sinu sees" tagakaanel info, et see on mõtteline järg raamatule "Saladuse jõud". Tõepoolest, tegelased ongi mõlemas raamatus samad ning teises osas näeme, kuidas nende elud edasi kulgevad.

Mulle meeldis mõlema osa puhul see, et kuigi tegemist ei ole mingi põnevusromaaniga, on tekst ikkagi haarav ning huvitav ja iga karakteri puhul on tahtmine teada saada, mis temast saab, kuhu ta oma eluga välja jõuab ja kuidas ta seda teeb. Võikski öelda, et neis raamatutes on palju huvitavaid ja eluliselt kujutatud tegelasi, samuti panevad teosed mõtlema nii ühe kui teise asja peale. Mõlemas raamatus rõhutatakse ühte lihtsat, kuid paljudel siiski liigagi sageli ununema kippuvat tõde: sinu elu on su enda kätes! Mitte keegi teine ei saa seal midagi muuta või su unistusi teoks teha, ikka tuleb oma õnne nimel ise tegutsema hakata. Seda nende raamatute mitmed tegelased ka teevad, olles seega positiivseks eeskujuks ehk nii mõnelegi.

Kui millegi suhtes üldse kriitiline olla, siis esimese osa puhul jättis peategelase lotovõit minu jaoks natuke ebareaalse mulje - et soovid võitu ja kohe saadki...? No võib-olla, arusaadav on see, et rõhuti sihikindluse olulisusele. Ja teises osas venisid kahe tegelase omavahelised arutelud meeste ja naiste olemusest kohati pisut liiga pikaks. Muidu aga igati ladus ja sümpaatne lugemine, seda siis mõlema osa puhul.

Autor: Maria Lepmaa
Lehekülgi: "Saladuse jõud" 190 lk , "Saladus sinu sees" 168 lk
Kirjastus ja aasta: Kentaur, "Saladuse jõud" 2015, "Saladus sinu sees" 2017
Lemmiktsitaat/lõik raamatust: "Kõik oleneb sinust - mida sina tahad? Lihtsalt vali. Ja hakka peale. Alusta kõigepealt otsustamisega. Otsusta ära, kas tahad, et su elu muutuks või mitte. Kui ei, siis kurdad lõputult edasi, ent asjalood sellest ei parane, vaid raskusi muudkui kuhjub juurde. Kui otsustad muutuda, siis on algus higistamaajavalt raske, ent muutusi hakkad juba õige varsti nägema."




Tuesday, March 14, 2017

Heli Künnapas "Tähtajaline elu" 1. ja 2. osa

Heli raamatuid kiidaks alustuseks kohe ennekõike huvitava teemakäsitluse pärast - lugu sellest, kuidas noor tütarlaps Rebecca sõidab aastaks Ameerikasse lapsehoidjaks. Eestlaste kogemustest välismaal elades on ikka põnev lugeda, nii ka neid kahte raamatut. Heli kirjeldab hästi ja usutavalt Rebecca tundeid ja mõtteid seoses kodumaalt lahkumise ning uues keskkonnas kohanemisega. Palju on juttu sõpruskonnast, sellest, kuidas jäävad või katkevad suhted mahajäänutega ning mismoodi toimib uute suhete loomine olukorras, kus tead, et su kohalviibimise aeg on piiratud ning saab varsti otsa.

Mõlemad raamatud on kirjutatud positiivses võtmes ning mõjuvad inspireerivalt - usun, et nooremana oleksin neid lugedes võib-olla tundnud kiusatust ka ise võõrsile töötama või õppima suunduda. Palju huvitavat saame teada USA ning sealsete inimeste elu-olu kohta. Natukene ehk rohkem oleks võinud olla juttu neist asjust, mille poolest ameeriklased eestlastest erinevad. Raamatutes oli korduvalt märgitud, et nad on nii kummalised ja teistsugused, aga seda, mille poolest just, sellest oleks võinud kirjutada pikemalt ja põhjalikumalt - oleks olnud väga huvitav lugeda. Rebecca kirjavahetus sõprade-tuttavatega on aga jällegi ehk pisut liialtki pikk ja põhjalik ning mõned detailsed kirjeldused sõprade elust jäävad kohati natuke ebahuvitavaks.

Muidu aga väga lahedad ning haaravalt kirjutatud raamatud! Kindlasti panevad mõtlema inimsuhete, eriti sõbrasuhete olemuse peale ning sellele, mida õigupoolest tähendab see, kui oled aasta kõigest ja kõigist eemal.

Autor: Heli Künnapas
Lehekülgi: 1. osas 157, 2.osas 208 lk
Kirjastus ja aasta: Heli Kirjastus, 1. osa 2015, 2. osa 2016
Lemmiktsitaat/lõik raamatust: "Nii armas on kirjadest lugeda, et mitmed teist mind taga igatsevad. Aga selle asemel ma palun, et pöörake oma tähelepanu igatsemise asemel hoopis nende poole, kes on teie kõrval. Mina olen küll siin, aga ülejäänud sõbrad-tuttavad on kõik teie juures. Minu eemalolek peaks tegelikult ju teile ka õpetama hoopis seda, kui väärtuslik on aeg, mille saad koos teise inimesega veeta. Olge nii palju kui võimalik just nende inimestega, kellega ise tahate olla. Siis pole ka hiljem vaja kahetseda, nagu oleks aeg raisku läinud või kellelegi midagi ütlemata või tegemata jäänud."