Lugesin Saale raamatu läbi enda kohta enneolematu kiirusega
- ühel õhtul alustasin ja järgmisel hommikul juba lõpetasin. See teos kuulus
minu jaoks kindlasti selliste raamatute hulka, mida on raske käest ära panna
ning seda vaatamata asjaolule, et tegemist ei ole üldse mitte mingi
põnevusromaaniga. Ei, raamat räägib tegelikult üsna klassikalise loo
naiivsevõitu noore naise suhtest mehega, kes osutub vägivaldseks. Esialgu
tundub kõik muinasjutuliselt ilus, kohe suhte alguses jääb naine rasedaks ja
mees näib väga olevat huvitatud nii lapsest kui abielust. Sealt edasi aga ajab
üks ohumärk teist taga ja tasapisi muutub olukord naise jaoks
väljakannatamatuks.
Lugu on kirja pandud kahe päevikuna, naise ja mehe
vaatevinklist eraldi. Väga huvitav oli lugeda, kui erinevalt mees ja naine
asjadest aru saavad ja neid tõlgendavad. Iseasi, kas selline "ossist"
mees reaalselt viitsiks päevikut pidada. Mina ilmselt oleks mehepoolse osa
pannud kirja kuidagi muul viisil, mitte päevikuformaadis, aga see selleks.
Põnevust tekitab ennekõike see, mis sellest suhtest saab ja
kas naine võtab lõppude lõpuks aru pähe ning jätab mehele õigustuste otsimise.
Selle raamatu lugemine oli parajalt emotsionaalne kogemus. Naise päevikut
lugedes tekkis alatasa tahtmine oiata: no kuidas sa nii loll oled, miks sa teda
õigustad, kuidas sa aru ei saa, et selline ei muutu! Mehe päevik seevastu
lihtsalt ärritas ja ühtlasi pani päris mõtlikult kukalt kratsima: kas võib
olla, et mehed päriselt ka niimoodi
mõtlevadki? Jah, mõned küllap mõtlevad tõesti, sest tegelikult on selliseid
suhteid ju oi kui palju. Minu meelest oli eriti huvitav see, kuidas naine
alguses mehe endist elukaaslast valetamises ja mehe mustamises süüdistas. Ja
kuidas pärast, raamatu lõpus, oli ta ise samas olukorras ning mehe armuke
süüdistas omakorda teda ennast. Ikka valetamises, sest ega nii tore mees ei saa
ju kellelegi ometi liiga teha...!
Romaan lõppes positiivselt ning peategelasele koitis lõpuks
tõde, et enda ja oma lapse turvalisuse nimel peab ta selle suhte lõpetama. Küll
oleks tore, kui ka päriselus oleks rohkem selliseid õnnelikke lõppe. Tahaks
loota, et ehk mõjub see raamat mõnele taolises olukorras naisele inspireerivalt
ja avab veidike tema silmi.
Autor: Saale Väester
Lehekülgi: 151
Kirjastus ja aasta: Kentaur, 2007
Lemmiktsitaat/lõik raamatust: "Meeste vägivaldset käitumist tuleb taunida - ja naised peavad lõpetama teiste naiste litsideks ja mõrdadeks tembeldamise ainult mehe jutust lähtuvalt. Kui mees räägib oma eelmistest partneritest halvasti, siis peaks see manitsema ettevaatusele."
No comments:
Post a Comment